Metsa kuivendamisel on mõtet

Eestis tehtud uuringute kohaselt võib soodsate tingimuste korral metsa juurde­kasv kuivendamise tulemusena olla aastas mitu tihumeetrit. Olenevalt metsatüki suurusest ja puuliikidest võib vahe märgatav olla ka juba suhteliselt lühikese aja jooksul, kirjutab 14. aprilli kuukiri Metsandus.

Kõige mastaapsemad maaparandustööd Eesti metsades on tehtud nõukogude perioodil, mille lõpuks oli kuivendussüsteeme rajatud kokku 550 000 hektaril metsaaladel. Järgnes madalseis, kus uusi kuivendusalasid ei tehtud ning ka varasemad kraavid ja muud rajatised jäeti hooldamata. Praeguseks on õnneks taas hakatud metsamajandamise osana ka kuivendamist hindama ning erinevalt suurriigiaegsest robustsusest tehakse seda vaadeldes tervikuna maastikku ja loodust, mitte ainult metsa kui palgipõldu.

Metsakuivendamise positiivne mõju avaldub eelkõige kahes aspektis. Esimene ja kiirem tagajärg on pinnase kuivenemine, mis muudab lihtsamaks raie- ja väljaveotööd. Aeglasemalt annab kuivendamine tunda puidu juurdekasvus.

Metsamajandaja Mikk Vakkum ütles, et kuivenduskraavide puhastamise ning uuendamise järel on seni vesise pinnaga metsas võimalik positiivset tulemust näha juba samal suvel. Juurdekasv on märgatav kuue-seitsme aasta lõikes. Seda muuhulgas ka põhjusel, et veerežiimi muutus mõjub taimestikule esmalt šokina ning alles seejärel puude kasv hoogustub.

Kraavid peavad olema registris

Millest alustada, soovides oma majandatavat metsaala kuivendada? “Esmalt tuleb välja selgitada, kas juba olemasolevad kraavid on kantud maaparandussüsteemide registrisse,” selgitas Vakkum. “Kui see nii pole, tuleb seda põllumajandusametis teha. Seejärel tuleb koostada maaparandustööde kava. Juhul kui maaparandustööde teostamiseks soovitakse taotleda toetust, tuleb see kooskõlastada toetuse maksjaga.” Vakkumi puhul oli toetaja SA Erametsakeskus. Pärast seda on juba võimalik metsas tegelikke töid tegema asuda.

Kuldar Tamm osaühingust Woodmaster rääkis, et enne uute kraavide rajamist või vanade süsteemide süvendamist tuleb ära teha ettevalmistustööd. Raiuda kraavikallastel või uute kraavide trassidel kasvav mets ja võsa, vajadusel tasandada ka pinnast. Woodmaster tegelebki objektide tegelikeks kuivendustöödeks ette valmistamisega. Muu hulgas tähendab see ka vanade kraavide puhastamist sinna langenud puudest ning kopratammide lammutamist.

Neid töid tehakse peamiselt kokkuveotraktori või ekskavaatoriga. Kuivõrd maaparandustöid tehakse liigniisketel aladel, ei saa Tamme sõnul igal ajal masinatega metsa minna – paremad ajad ettevalmistuseks on kas külmal talveajal, mil pinnas kannab, või põuasel suvesüdamel.

Vakkumi sõnul on uue maaparandussüsteemi elueaks arvestatud 10-15 aastat. Seejärel vajavad kraavid taas hooldust. Tööde tasuvuses ta ei kahtle, selle perioodi jooksul saadakse metsast ka samavõrra ja rohkemgi vastu. Küll aga tuleb selleks kraave ka jooksvalt hooldada. Eemaldada vette langenud puud ja vajadusel hoolitseda selle eest, et metsa väljaveoks rajatud ajutised ülepääsud saaksid võimalikult kiirelt eemaldatud.

Mõtle hoolega läbi, kes ja kuidas metsas liiguvad

Tehnikaga metsa pääsemiseks on Vakkumi sõnul mõistlikum juba projekteerides paika panna tulevased vajalikud ülepääsukohad ning nendesse kohtadesse truubid rajada, kuid puhastada tuleb neidki. Leidub ka kohti, kus kraavide ületamiseks on omaalgatuslikult ülepääse rajanud jahi- või kalamehed ja matkajad. Need takistavad samuti liigvee ärajuhtimist. Juhul kui puudub vajadus või võimalus selliste külaliste liikumist takistada või mujale suunata, on mõistlikum sellisesse kohta rajada pigem purre.

Kuivendustööd ei ole kaugeltki alati probleemivabad. Vakkumi sõnul on küllalt palju metsamajandajaid, kes sooviksid oma metsi kuivendada, kuid puudub võimalus kogutud vee ärajuhtimiseks.

Kui ka lähikonnas on mõni peakraav, kuhu võiks rajatava süsteemi veed saata, siis pahatihti on riigi hallatava magistraali seisukord halb. Kas on kraav täis setteid või on sinna koprad oma elupaiga valinud ja kraavi tõhusalt tõkestanud. Riigi rattad kipuvad selliste murede lahendamisel pigem aeglaselt kui kiiresti veerema.

Kaasa, projekteeri, teosta ja hoolda. Metsakuivendamise hea tava

Planeerimine ja projekteerimine

Eelnema peab laiapõhjalise visiooni kujundamine ala tuleviku ja maa kasutamise eesmärkide kohta.

Enne tuleb koondada alginfo projekti- ning sellega piirneva ala kohta mahus, mis on vajalik esmase keskkonnamõjude analüüsi tegemiseks.

Lähteülesanne peab olema võimalikult detailne, kirjeldades ka keskkonnaväärtustega seonduvaid aspekte.

Koostatud lähtetingimusi tuleb tutvustada piirinaabritele ja vajadusel leida kompromiss­lahendus.

Eelkooskõlastused tuleb lähteülesannetele võimalusel saada enne projekteerimise algust.

Koostööd tuleb teha keskkonnamõjude hindajaga või vastava ala spetsialistiga, seda eriti erilahenduste andmiseks.

Keskkonnamõjude eelhindamine peaks kindlasti toimuma kõigi üle 100 ha suuruste kuivendussüsteemide rekonstrueerimise puhul.

Maaomanikke tuleb teavitada kuivendus­süsteemiga kaasnevatest võimalustest, kohustustest ja piirangutest.

Tuleb arvestada kõigi tööde (sh ajutiste rajatistega seotud) mõjuga teistele, nii looduslikele kui ka tehissüsteemidele.

Välitöödel tuleb selgitada ka objekti eripärad, mille uurimisi pole projekteerimisnormides sätestatud.

Tuleb kirjeldada vastavalt objekti tingimustele nõutavate ehitustööde keskkonnasõbralikku ja loodushoidlikku tehnoloogiat.

Üldjuhul ei planeerita uusi (looduses mitte olevaid) kraave.

Maksimaalselt tuleb arvestada keskkonnaväärtuste säilitamisega ning tagada süsteemiga seotud veekogude ökoloogiliste tingimuste säilimine.

Maksimaalselt tuleb ära kasutada looduslike tingimuste pakutavad võimalused keskkonnarajatiste tegemiseks (nt kunstlodud või lammid).

Tööde teostamine

Teavitamisel tuleb alati juurde lisada info tööde toimumise täpse koha ja ulatuse kohta.

Alustada tuleks tööde teostamise aegset keskkonnamõju leevendavate objektide (nt settebasseinide) rajamisega, misjärel alustatakse teiste töödega.

Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnoloogiat ja tehnikat.

Välistada tuleb keskkonnareostuse oht, tagada projektis ettenähtud nõuete täitmine jmt.

Liikuda tuleks eelistatult allavoolu, teostades töid väiksematest kraavidest eesvoolu suunas.

Hoolikalt tuleb valida ehitamise aega, mis soovitavalt ei ühti kalade kudemisajaga ega lange kokku väga intensiivsete vihmasadude perioodiga.

Kogu objekti ulatuses tuleb paigutada setete kannet takistavaid rajatisi (põhjatammid, -kärestikud, settetiigid jne), mitte ainult vahetult enne suubumist eesvoolu.

Settetiigid ei tohi lõikuda aluspõhjakivimitesse, mis tekitab ohu põhjavee saastumiseks pinnaseveega.

Eemaldatud kivid tuleb võimalusel panna veekogusse tagasi.

Maksimaalselt tuleb säilitada kaldapuistut ning pikaealisi lehtpuid (saar, sanglepp, vaher, pärn jt), mis aitavad kaasa kalda stabiliseerimisele, loovad elupaiku ja vähendav erosiooniohtu.

Projekteerija peaks olema kaasatud tööde järelevalve teostamisse, mis tagaks algselt planeeritud eesmärkide saavutamise ning võimaldaks vajadusel muudatusi teha.

Hooldamine ja rekonstrueerimine

5 aastat pärast tööde tegemist taga setete eemaldamiseks mõeldud rajatiste hooldus.

Planeerimisel tuleb lähtuda olemasolevate eesvoolude isepuhastusvõimest, tööd peavad arvestama vajadusega seda suurendada. Maksimaalselt tuleks säilitada voolusängi stabiliseerunud osa.

Tuleb säilitada põhjareljeefi mitmekesisus.

Kaldapuistu tuleb võimalusel kujundada mitmevanuseliseks ja soosida pikaealisi puuliike.

Eesvooludel tuleb võimalusel voolusängi jätta lamapuitu, eelistades suurema diameetriga ja kõvema puiduga puuliike.

Allikas: Mari Kaise, Kaupo Kohv “Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade”

14. aprillil ilmuvast kuukirjast Metsandus saad lugeda veel metsa investeerimisest, Soome puidutööstusest ja miks minna metsakooli.

Autor: Tanel Jaanimäe, kaasautor